Kolm töökohapõhise õppe rakendusmudelit kaubandus-, metalli- ja ehitusvaldkonnas on loodud selleks, et vähendada tööjõupuudust ja pakkuda noortele võimalust õppida ja töötada meistrite käe all, teenides samal ajal ka töötasu.
„Oluline on, et mudeli väljatöötamisel osalesid nii haridusvaldkonna kui ka tööturu esindajad. Uue mudeli oluline erinevus peitub selles, et tööandjad kaasatakse juba enne õppeprotsessi algust mil lepitakse kokku õppekava detailne rakenduskava kolmeks aastaks ning osapoolte (kool, ettevõte) konkreetsed panused selles, kusjuures tööleping ettevõtte ja kutseõppija vahel sõlmitakse juba õppeperioodi kolmandal aastal. See tagab kindlasti senisest oluliselt parema koostöö kooli ja tööturu vahel ning annab õppijale eriala valikul suurema kindlustunde ja paremad väljavaated tööturule sisenemiseks. Ettevõtja motivatsioon selles on saada ettevõttesse väga vajalik kvalifitseeritud töötaja. Loodan, et uus töökohapõhise õppe mudel avardab noorte õppimisvõimalusi ehitaja eriala kasuks valikut tehes ja aitab sellega vähendada ka kvalifitseeritud ehitajate suurt defitsiiti sektoris,“ selgitas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson.
„Kooli vaates näen kasu protsessi alguses tehtud uuringust, kus küsitleti noori ehk sihtrühma, kellele mudel luuakse. Töögrupp leidis, et mentor on võtmeisik töökohal toimuva praktika ajal ja neisse tuleb hetkel kõige tõsisemalt panustada. Valminud mudel on väga hea abimees koolile, sest olemas on teemade planeering ja kõikide osapoolte tegevused erinevas etapis. Õppija on toetatud nii kooli kui ka praktikakoha poolt ja tekkinud probleemid leiavad koheselt koostöös lahenduse. Töörühma liikmete arvates on töökohapõhine õpe sellisel moel võimalus vähendada kaadrivoolavust, sest õppijad on toetatud, neile on tutvustatud karjäärivõimalusi ja tekitatud huvi kaubanduses töötamise vastu,“ kommenteeris kaubanduse töögruppi panustanud Kaie Pärn Pärnumaa Kutsehariduskeskusest.
Kaubandus-, metalli- ja ehitusvaldkonnavajadusi ja võimalusi arvestavad nooretele suunatud töökohapõhise õppe rakendusmudelid loodi teenusdisaini põhimõtteid järgides koostöös firmadega BDA, Brand Manual ja Rethink. Disainitiimidesse kuulusid Eesti Ehitusettevõtete Liidu, Eesti Masinatööstuse Liidu ja Eesti Kaupmeeste Liidu esindajad, ettevõtete esindajad (Maxima, Tradehouse, Prisma, Viljandi Õhumeister OÜ, Sovek AS, Saku Metall), kutsekoolide esindajad (Ida Virumaa Kutsehariduskeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Tööstushariduskeskus, Lasnamäe Mehaanikakool, Tartu Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool), samuti HTM-i ja Harno töötajad. Loodud mudeleid aitasid valideerida mitmed koolid ja ettevõtted.
Paljud ettevõtted koolitavad ise endale uusi töötajaid, sest tööjõupuudus on suur. Samas võiks uus normaalsus olla kvalifitseeritud tööjõu koolitamine kutsekoolidega koostöös, ja nii, et hoolikalt planeeritud praktiline õpe toimub senisest enam töökohal. Kuidas see kõik välja näeb? “Uuri lähemalt vastloodud töökohapõhise õppe mudeleid, mis on koostatud kaubandus-, ehitus- ja metallivaldkonna vajadusi ja võimalusi arvestades. Selleks, et mudeleid rakendama hakata, on vaja koolil koostöös ettevõtetega teha põhjalik eeltöö, mis hõlmab muu hulgas ka erialast huvitatud õppijate värbamist, juhendajate koolitamist jms. Ettevalmistuseks võib kuluda terve aasta! Suur suvi on käes, kuid alustame eeltööga juba selle sügisel,” lisab Harno PRÕM arendusjuht Piret Lilover.
Tutvu kolme uued mudeliga SIIN.
Vaata mudelite esitlust järele Harno youtube’s ning pilte galeriist.
Tegevus toimub ESF programmi „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ toel.
